18. märtsil, esmaspäeval, matkasime Viru rabas RMK matkarajal. Matk oli välja pakutud Sagadi Looduskooli poolt. Kohale jõudsime hommikul kell 10.00. Parklas oli väga libe.
Meie matkajuht oli Tiina Reintal.
Kõigepealt nägime Viru raba kaarti.
Matkajuht rääkis, et Viru raba asub Lahemaa rahvuspargis.
Parkla juures kasvasid kased, mis olid tüvepidi vees. Matkajuht ütles, et kased teevad jalavanni.
Metarada oli jääs ja mõlemal pool raja ääres oli palju vett.
Metsas rääkisme sellest, millised taimed seal kasvavad ja kes metsas elavad?
Metsas kasvavad mustikad, pohlad, puud, sammal ja samblikud. Metsas elavad linnud ja loomad, putukad, ämblikud.
Mets oli ilus ja lumine.
Liikusime edasi.
Jõudsime väikese kadaka juurde.
Uurisime kuuske ja mändi.
Puude küljes kasvas habesamblik. see näitab, et õhk on puhas.
Mets oli lumine. Metsa all oli palju murdunud puid.
Jalutasime edasi.
Metsa all oli palju vett ja kõik oli jääs.
Metsas oli känd.
Nägime rähni toksitud käbi.
See puu oli kuivanud ja matkajuht ütles, et see on rähni toidulaud. Ta paneb oksa vahele käbi
ja toksib seda puu otsas.
Metsas nägime mustikavarsi ja pohlavarsi.
Puud metsas olid pikad ja sihvakad.
Liikusime edasi.
Maas lume all oli pehme sammal.
Lapsed said seda käega puudutada.
Peagi jõudsime raba juurde.
Matkajuht rääkis lastele, et siin kasvavad sinikad ja sookail. Lapsed said sookailu nuusutada, sel on omapärane lõhn. Nägime sinika puitunud varsi.
Rabasse viis laudtee, mis oli veidi jääs.
Hakkasime mööda laudteed vaatetorni poole liikuma.
Matkajuht rääkis lastele, miks on laudteed vajalikud. Siis on ohutu kõndida ja ei tallu samblavaipa ära, kuna sammal taastub aastakümneid.
Kõigepealt laiusid kahel pool teed jääväljad.
Vahepeal oli natuke männimetsa.
Lõpuks olime soos.
Siin kasvasid jändrikud männid, väikesed ja kõverad.
Oli ka suuremaid.
Rabajärved olid ka jääs. Rabajärvedes on laukad.
Peagi jõudsime vaatetorni juurde.
Sammusime üles.
Olimegi üleval vaatetornis. Imetlesime loodust.
Alla tagasi jõudnud, oli väike näksimispaus. Sõime küpsiseid. Matkajuht käis rabas ja tõi jõhvikavarred kaasa. Ta rääkis lastele, et jõhvikas on oma nime saanud hobuse sabakarvade jõhvide järgi. Jõhvikavars on sama peenike, kui hobusejõhv. Matkajuht näitas matka jooksul ka kõikide taimede ja marjade pilte.
See on laudtee algus vaatetorni poolt.
Vaade vaatetornile.
Tagasi metsa alla jõudnud, mängisime liikumismänge ja lapsed kallistasid puid.
Metsa all tegime veel matka lõpuringi ja igaüks ütles, mis talle meelde jäi.
Lasteaias lapsed tegid matka teemal ühistöö, joonistasid teekonda.
Lapsed joonistasid matka rasvakriitidega.
Oli vahva ja meeldejääv talvine matk.
Täname matkajuhti huvitavate teadmiste jagamise eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar