Kuvatud on postitused sildiga tervis ja heaolu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga tervis ja heaolu. Kuva kõik postitused

Nutiaed muumide juures

 Nagu kõik rühmad, saime ka meie omale nutiaia ja seemneid, mida sinna kasvama panna. Ühel toredal reedeõhtul (8.11.2024)  alustasime aia kokkupanekuga ja panime esimesed taimed kasvama. Selleks tegime hääletuse, mille võitjaks osutus salat. Basiilik sai vaid 1 hääle ja tomat 2. Kõik ülejäänud lapsed soovisid kõigepealt salatit kasvatada. Kui salat, siis salat. 



Teised taimed otsustasime aeda panna nendega, kes täna puudusid.

Taime eluringi panime aknale lastele vaatamiseks 12.11.2024 (Idee internetist, teostus Merjelt).

Tomatid panime kasvama 19.11.2024. Sel päeval lisasid lapsed nutiaiale esimest korda vett.
Salatil on 19.11ks korralikud lehed kasvanud.






21.11.24 paneme kasvama basiiliku. Lapsed teevad kõik vajaliku ise.



Iga päev jälgitakse, kas vett on vaja ja kui on, siis lisatakse.
Samuti jälgitakse, kui palju taimed kasvanud on. 
27. novembriks on seis nutiaias niisugune:
Basiilikud on juba pead välja pistnud ja esimesel tomatitaimel võtame kaane pealt, sest taime lehed läksid vastu kaant. 

🐟 Meil on saalis Läänemeri 🐟

Sellel aastal on Triinu lasteaia saalis Läänemeri koos oma saarte ja rannikuga. Lapsed saavad mängult saarte vahel laevaga ringi purjetada. 


Muumi rühm on sellel aastal sõimerühm. Kõiki katseid ja tegevusi me kahe-kolmeaastastega veel läbi ei teinud, ent palju tegemis- ja avastamisrõõmu saime meiegi. 

Kõigepealt istusime laeva ja selgitasime, mis saalis on ja kuidas me siin toimetama hakkame. 
Esimese saare poole purjetades laulsime laule kaladest. (Ühe mõtles välja Saskia, teine oli "Mull-mull-mull-mull väiksed kalad".)

Alustasime oma reisi Muhumaast, seal said lapsed vees tuult ja tormi tekitada (kõrtest puhudes). 


Jätkasime avastusretke Hiiumaal, kus uurisime reostust. Lapsed nägid, mis juhtub kalade ja veeloomadega, kui vees on võrgud ja erinevat prahti. 

Edasi läksime põhjarannikule. Tegime katseid, et selgitada, mis ujub ja mis upub. Lapsed said kordamööda valida asju ja arvata, kas see jääb pinnale või vajub põhja. Kogemuste puudumise tõttu läks muidugi palju arvamusi mööda. Seda enam saimegi õppida. Lastele meeldis enim käbi. Tema sukeldus enne põhja ja siis tõusis tagasi pinnale. Katsetasime seda korduvalt. 


Nüüd jõudsime jäise mere juurde. Lapsed katsusid, kas jää on soe või külm.



Seejärel uurisime majakaid. Rääkisin lastele miks, majakaid vaja on. Nad said näha majaka kuju ja pilte päris majakatest. 

Vaatasime pilti ja jutustasin, mis on juhtunud Rammu saare majakaga. 


Seejärel tutvusime Eesti põhjapoolsema saare Vaindlooga. Vaatasime pilte muna ja linnupoegadega ning tutvusime meisterdatud rannaga. Lapsed arvasid, et mune ja linnupoegi on seal väga raske märgata. Neil oli muidugi õigus. 

Möödusime Valaste joa piltidest. Lapsed said teada, et jõest voolab merre vett juurde ja vahel on jões suur veelangus ehk juga.

Kristina tutvustas lastele veeloomi ja nende nahkasid. 


Edasi jagasime rühma pooleks. Osad said merd maalida, 

teised Kihnus kalu püüda ja seebimulle puhuda ning vee-elukaid õpetaja abistamisel mullilossidesse panna.



Lõpuks jõudsime Saaremaale, kus lapsed mõnusasti mängida said.




Laevaga koduteel ütles iga laps, mis talle kõige rohkem meeldis. Panime selle kirja logiraamatusse. 

...
Hiljem joonistasime oma rühmas lastega kalu. Kaheaastaste kalad tulid välja väga lõbusad ja loovad. 





Liimisime kalad isemaalitud merre ja saime lõbusa ühistöö ning meenutuse toredast veenädalast.




Käisime vaatamas, kuidas Marika kalad akvaariumis mullitasid ja otsustasime oma kaladele ka mulle panna. Laulus olid ju ka mullid...
Lisasime ka natuke veetaimi, et kaladel toredam oleks.

Lõpuks valmis selline ühistöö:

Veenädala lõpetuseks tegime õues kasepuule lumekala :)

💖🦈🐟 Suur tänu veemaailma tegijatele! 🐟🦈💖


Pokude nutiaed.