Toidujäätmete kaalumine

17-21. jaanuar 2022 kaaluti rühmades toidujäätmeid ja uuriti, millised toidud järgi jäävad. Selgus, et kokku tekkis nädalas 124,6 kg toidujäätmeid, ja seda on murettekitavalt palju!

Jäätmekogust mõjutas kaks tegurit: laste arv ja konkreetne toit. 

Rohkem jäätmeid tekib siis, kui laps on pandud söögikirja, kuid tegelikult puudub (lapsevanem pole lapse puudumisest teavitanud õigeaegselt). 

Toidud, mis läksid enim raisku: võileivamäärded, odrahelbesupp, kalakotlet, maksakaste, tatra-singisalat, leivakreem, apelsinimannavaht, kissell (kui marjad sees), terviseampsust - kapsas. Õpetajad ja õpetaja abid pakkusid nende toitude asemele alternatiive, nt asendada võileivamäärded juustu, sulajuustu, tomati või kurgiga, kalakotlet kalapulgaga jne. Õppealajuhataja edastas info toitlustajale. 

Laste lemmikud sellel nädalal olid (ja jäätmeid ei tekkinud või tekkis väga vähe): kana-nuudlisupp, makaronid, kohupiimakreem, sepik ja leib (kui määrdeid peal pole), porgandikook, puder moosiga, peedisupp.

Püüame üheskoos toidujäätmeid vähendada! 

Kuidas, ikka koostööle lootma jäädes:

• püüame lapsi lasteaias harjutada uute toitude ja maitsetega, tehke seda koduski
• anname toitlustajale tagasisidet
• lapsevanemad, palun püüdke lasteaeda teavitada lapse puudumisest õigeaegselt, et laps ei läheks asjata toidukirja

pildi allikas China Daily, autor Luo Jie

PIPI PRÜGINÄDAL

 Pipid õppisid prügi sorteerima.

 

Kunstis valmisid munakarpidest vahvad ussikesed.

Usinad Pipid viisid ära tühja taara ja ostsid saadud raha eest poest kommi.

Veel viidi riidekonteinerisse vanu riideesemeid.

Veenädal

Sellel aastal (18.01-21.01.21) toimus  taas traditsiooniline veenädal. Saal oli muudetud veemaailmaks ehk jaotatud keskusteks, kus lapsed said katsetada, mängida ja uusi teadmisi omandada.

Veemaailmas tegutsesid lapsed järgmistes keskustes:

Mängude laht

Polaaralad,

Teaduste saar,

Kunstikari,

Päikeserannik.

 

Keset saali oli mängupurjekas, millega lapsed said mängult liigelda eri saarte vahel. 

Mööda maha pandud paberist jäätükikesi läksid lapsed purjekast põhjanabale, kus nad said jälgida jäätükkide sulamist, mängida pingviinide mängu, vaadata, milline vesi tekib lume sulamisest. Vaadata sai pilte Artikast ja Antarktikast, lumeloimuritest ja lumekirpudest.

Järgmisena sai sõita näiteks Teaduste saarele, kus sai teha pudelitornaadot 

ja vaadata vulkaane (sooda+äädikas), katsuda ja uurida tardunud laavat. 

Seal sai teha katseid vee pindpinevusest: katse nõela ja salvrätikuga, katse mündile veehunnikut tekitada ja katse sellest, kuidas seep tõrjub mustuse eemale. 

Teaduste saarel oli võimalik vaadata kristallide kasvamist, sooritada ujub ja upub katseid, uputada muna magedasse ja soolvette,

 uudistada taimeakvaariumit (merekivid, puusüsi ja muld+taimed ->kuidas taim toodab ise kõike kasvamiseks vajalikku, teda pole tarvis avada). 

Näha sai tükikest reostunud merd ja millist kahju reostus merele ning tema elustikule teeb. (Ühes basseinis oli tekitatud stseen, kuidas veeloomad ja kalad on võrkudesse või muudesse jäätmetesse kinni jäänud.) Läbipaistvas pudelis oli võimalik vaadata õlireostuse kihte ja katsetada, kuidas need pärast pudeli loksutamist taastekivad.

Pärast reostunud rannikut said lapsed uurida akvaariumisse tekitatud stseeni merepõhjast, kus on uppunud laevad ja aardekirstud.

Vaatamiseks olid pandud merikarbid, kala- ja loomanahad (kobras, saarmas, hüljes), kopra näritud puu.

Päikeserannikul said lapsed mängult päevitada ja kuulata veeteemalisi jutte (kasutada sai käpikkala Lopet) ning maiustada kalakujuliste küpsistega ja mõistada mõistatusi veest, lumest ja muudest ilmastikunähtustest.

 

Kunstikaril sai sel korral teha akvarelli erinevate näidiste järgi või lihtsalt vaadata, kuidas vesi värve seob.

Mängude laht on laste suur lemmik – seal said lapsed teha seebiveest mulle, püüda magnetiga kalu, mängida suures basseinis, hüpitada konni, mängida piraate jne.

Laeval sai vahepeal laulda mere laule.

Iga rühm sai saalis tegutseda pea poolteist tundi. Järgmistele rühmadele tuli jätta korras maailm.