Muumide peenrakast 2024

Sellel aastal otsustasime oma peenrakasti kasvama panna päevalilled, salati, paprika, tomatid, kartulid ja sibulad. Eelmisest aastast on meil juba maasikad ja piparmünt. 

Alguses panime muud taimed peale sibulate ja kartulite rühma potikestesse. (25.04.24) 

Meil käisid külas Tšehhi õpetajad, kes jätsid kingituseks kastikese seemnete ja muu vajalikuga. Kõigepealt tutvusime Tšehhi õpetajate toodud seemnete karbi sisuga, loendasime ja nimesitame, mis karbis on, võrdlesime, mida on rohem, vähem, mida sama palju. Kui karbi sisu oli üle vaadatud, asusime kunstikeskuses seemneid külvama. Kõigepealt vaatasime, kuidas turbatabletid vette pannes paisusid. Igasse topsi panime kaks paisunud turbatabletti ja peale raputasime seemned. Rääkisime, kust seemned tulevad. Nii mõnigi laps tundis ära paprika seemned, kuna need olid suuremad ja varem nähtud. Külvasime paprika, kurgi, kirsstomati, salati ja sibula seemneid. Kõige rohkem üllatas lapsi sibulaseemnete must värv. 

Kastsime neid ja jälgisime hoolega. Lapsed rääkisid neile ilusaid sõnu. 

Ka päevalilled panime kõigepealt rühma kasvama.

Ühel ilusal kevadpäeval said taimed peenrakasti ümber istutatud. 

Kastsime taimi hoolega. Päike muudkui paistis. Ühel nädalavahetusel oli õues 29 kraadi sooja ja esmaspäeval tundus, et meie paprikad ja tomatid on nädalavahetusel ära kuivanud. Jälgisime hoolega, kas taimed tulevad selle vintsutusega toime. Kui ei tule, istutame midagi muud...

Üks tomat oli tugev ja sai selle kuumaga hakkama, aga ega ilm taimede kurnamist lõpetanud. Järgnevatel päevadel oli õues 29-31 kraadi ja vihmast võis meie õueala vaid unistada. 

Kastsime hoolega. Gloria ema tõi meile omast aiast ühe uue tomatitaime. 

Peagi märkasime, et maasikaõitest tulid välja pisikesed rohelised maasikad. Lapsed sõid mõnuga sibulat ja münti. Ning muidugi kastsid ja kastsid ja kastsid.

Kuumad ilmad on mõjunud ka meie elurikkuse alale. Kõik kuivab :(

Kastmine aga töötab :) 5.06.2024

Roherännak "GeoTriin"

 Kolmapäeval, 28. veebruaril kogunesid roherändurid Triinu lasteaia saali, kus kogenud geopeitur Mari selgitas geocachingu põhimõtteid ja mängureegleid. Näiteks saime teada, et aarde juurde juhatab rakendus Geocaching, kui GPS-i toel on aare leitud, siis tuleb logiraamatusse nimi kirja panna. Tutvusime eri aarde liikidega. Mõni aare sisaldab vahetamiseks väikseid esemeid, kui geopeitur võtab midagi aardest, siis asendab ta selle millegi samaväärse või suuremaga. Aarded on sageli hästi varjatud, ent mitte kunagi maetud. Tärkas huvi ja saime indu, sest Mari jagas põnevaid lugusid ja leiukohti.

"GeoTriinus" oli kokku 6 aaret: tava-, multi-, mõistatus-, kirjakasti-, virtuaal- ja sündmusaare. Aardeid leiti õuealalt kaardi järgi.  

Logiraamat ja nime kirjapanek

Pärast tuli aare samasse kohta tagasi panna

Sündmusaarde juures sai muljeid vahetada ja küsida täiendavaid küsimusi omaala spetsilt.

Nii mõnelgi roheränduril süttis tuli - see hobi sobib ka mulle:)

Triinude 2024. aasta kalendri teema on "Triinude 12 peenrakasti"

2024. aasta kalendri iga kuud ilmestab ühe rühma foto, mis meenutab möödunud aasta aiapidamist lasteaias. 

Triinud roherännakul

Et aru anda, kuidas Rakvere Triinu viisik Kauri lasteaias roherännakul käis, tuleb vist alustada koosolekust, mil pidime otsustama, kas me tahame minna Posti tänava lasteaeda ja võtta kaasa muude maade jõuluroogi. Ei! Tegelikult peaks alustama kutsest, mis meie lasteaiale saadeti. 

No igatahes kutsusime pärast kutse saamist rohelise kooli töögrupi kokku, et asja arutada. 

Ürituse mõte meeldis kohe kõigile. Kuid teatavasti on jõulud lasteaias maailma kiireim aeg, mil ajast jääks väheks vist isegi siis, kui päevas oleks 30 tundi. Arutasime, mis me arutasime ja välja arutasime, et lähme ikka ning valisime välja viieliikmelise esinduse. Järgmiseks esmaspäevaks pidi igaüks otsima toredaid jõuluroogi, et üheskoos välja valida enim meeldiv variant. 

Esmaspäeval tulime kokku ja valituks osutus Eda poolt pakutud Põhja-Läti kook nimega Piparkukas. Vaatasime koostisosi ja leppisime kokku, et järgmisel esmaspäeval toob, Ene, kes niikuinii autoga tööle sõites poest mööda vurab, koostisosad kohale. Jaa-jaa. Loomulikult proovime oma ökoloogilise jalajälje võimalikult minimaalse hoida. Paraku keegi eriti koogi valmistamisse ei süüvinud. Nädalavahetusel kodus asja uurides selgus, et kõigepealt tuleb taigen segada ja seda külmas hoida, siis kook valmis küpsetada, kokku ehitada ja uuesti külma panna. Ühesõnaga pea 3 päevane tegemine. Nuujah. Meil oli kaks päeva, nii et Naksitrallide küpsetuskoda hakkas juba esmaspäeva hommiku varastel tundidel tööle. Tiiu segas tainast ja koos Leaga küpsetasid nad ja toimetasid koogi külma. Roheliste liige Valli saabus varem tööle, et Naksi lapsed ikka õue ka minna saaksid. Kui ülejäänud liikmed abi pakkuma jõudsid, olid Naksid juba toimetused lõpetanud ja kook ootas külmikus teisipäevast üritust. 

 Siinkohal supersuur tänu Nakside tiimile, kes kogu toiduvalmistamise endi õlule võtsid! 

Teisipäevaks selgus, et meie viisikus tuleb teha muudatusi, sest õpetaja Ene sai oma rühma lastega Aqvasse sulistama minna. Vabanenud koha pakkusime staarkokk Leale. 

Teisipäeval oli hirmus külm. Selge oli see, et selleks, et kook teel ei külmuks, tuleb kohale minna autoga. Toppisime oma viisiku kõige väikesemasse võimalikku masinasse ja leidsime hõlpsalt parkimiskoha.

Alles nüüd jõudis Leale kohale, et tegemist on õueüritusega. Võõrustajad olid väga lahked ja laenasid Leale mõnusa sooja sinise teki, et ta oma sõrmi ka edaspidi küpsetamiseks kasutada saaks. Aitäh!

Tore on tõdeda, et samasuguseid roogi ei tehtudki. Meie rõõmuks olid paljud valinud soolased suupisted. Samuti saime juua sooja teed. Kas Keenia või tavalist. Lõkkel podises Rootsi glögi. 

Lõkke kõrval õunapuul maitsesid siidisabad puusse jäänud külmunud õunu. 

Tervitussõnad öeldi Keenia tee termose juures.

Maitsmist alustasime Rohuaia lasteaia pakutud Prantsusmaa Quiche Lorraine'st. See oli väga hea. Palju maitsvam, kui mitmes Prantsusmaa kondiitrikojas (Mari hinnangul, kes seda kohapeal proovimas käinud on). 

Edasi proovisime tasapisi ära kõik soolased suupisted. -12 kraadi tegi oma töö. Saime näksida näiteks külmunud kurgikaunistusi. Kui šokolaadipudinguni jõudsime, oli see täiesti jääs. Aga ikka väga maitsev. 

Seda, mida kõike me proovisime, näeb allolevatelt piltidelt. Vaatamata kiirele ajale oli tegemist väga ägeda roheretkega, mis tekitas soovi sarnast üritust kunagi ka oma rühmas või lasteaias läbi viia.

Aitäh toreda küllakutse eest, armsad kaurid! Ja aitäh toredate maitsete ning kogemuste eest, kõikide lasteaedade rohelised rakukesed!

Meie Triinu naised

Muumide roherännak Kungla lasteaia õuealale

Pärast õpetajate roherännakut oli laste kord mööda linnalasteaedade õuealasid rännata. Reedel oli imeline ilm, nii et pärast liikumistundi asusime teele Kungla lasteaia poole. Muumi lapsed on alles kolme aastased ja pesamuna veel kahene, nii et kaugematesse lasteaedadesse me veel ei läinud.  

Selle aasta esimene käik oma õuealalt välja kulges kenasti. Lapsed püsisid paarides ja vaatasid-kuulasid, mis Kungla maadel kasvab. 

Permapeenar pudelkõrvitsatega:

Iseavanevate akendega kasvuhoones:

"Meil on ka maasikad!": 

Kunglas on samuti puukujud, nagu meiegi lasteaias. Tore on uudistada, kuidas puud kunstiks kasutada saab. Lapsed palusid näokujulist kuju pildistada ja arutasime, mis taimedest soeng kujule sobiks. Pea peal oli nimelt lahe lohk, kuhu saab vabalt midagi kasvama panna. 

Lõpuks lubati igal lapsel õuealalt 1 õun võtta. Kõik olid selle üle väga rõõmsad ja sõid oma õuna sealsamas ära. 

Tagasiteel pildistasin Barbie mootorratta ka üles, mis laste hulgas juba tulles väga palju arutlusi tekitas. Kahjuks me ei näinud, milline Barbie sellega sõidab. Mootorratas oli igatahes kõigi lemmik.

Meil oli tore rännak.