Kuvatud on postitused sildiga meri ja rannik. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga meri ja rannik. Kuva kõik postitused

🐟 Meil on saalis Läänemeri 🐟

Sellel aastal on Triinu lasteaia saalis Läänemeri koos oma saarte ja rannikuga. Lapsed saavad mängult saarte vahel laevaga ringi purjetada. 


Muumi rühm on sellel aastal sõimerühm. Kõiki katseid ja tegevusi me kahe-kolmeaastastega veel läbi ei teinud, ent palju tegemis- ja avastamisrõõmu saime meiegi. 

Kõigepealt istusime laeva ja selgitasime, mis saalis on ja kuidas me siin toimetama hakkame. 
Esimese saare poole purjetades laulsime laule kaladest. (Ühe mõtles välja Saskia, teine oli "Mull-mull-mull-mull väiksed kalad".)

Alustasime oma reisi Muhumaast, seal said lapsed vees tuult ja tormi tekitada (kõrtest puhudes). 


Jätkasime avastusretke Hiiumaal, kus uurisime reostust. Lapsed nägid, mis juhtub kalade ja veeloomadega, kui vees on võrgud ja erinevat prahti. 

Edasi läksime põhjarannikule. Tegime katseid, et selgitada, mis ujub ja mis upub. Lapsed said kordamööda valida asju ja arvata, kas see jääb pinnale või vajub põhja. Kogemuste puudumise tõttu läks muidugi palju arvamusi mööda. Seda enam saimegi õppida. Lastele meeldis enim käbi. Tema sukeldus enne põhja ja siis tõusis tagasi pinnale. Katsetasime seda korduvalt. 


Nüüd jõudsime jäise mere juurde. Lapsed katsusid, kas jää on soe või külm.



Seejärel uurisime majakaid. Rääkisin lastele miks, majakaid vaja on. Nad said näha majaka kuju ja pilte päris majakatest. 

Vaatasime pilti ja jutustasin, mis on juhtunud Rammu saare majakaga. 


Seejärel tutvusime Eesti põhjapoolsema saare Vaindlooga. Vaatasime pilte muna ja linnupoegadega ning tutvusime meisterdatud rannaga. Lapsed arvasid, et mune ja linnupoegi on seal väga raske märgata. Neil oli muidugi õigus. 

Möödusime Valaste joa piltidest. Lapsed said teada, et jõest voolab merre vett juurde ja vahel on jões suur veelangus ehk juga.

Kristina tutvustas lastele veeloomi ja nende nahkasid. 


Edasi jagasime rühma pooleks. Osad said merd maalida, 

teised Kihnus kalu püüda ja seebimulle puhuda ning vee-elukaid õpetaja abistamisel mullilossidesse panna.



Lõpuks jõudsime Saaremaale, kus lapsed mõnusasti mängida said.




Laevaga koduteel ütles iga laps, mis talle kõige rohkem meeldis. Panime selle kirja logiraamatusse. 

...
Hiljem joonistasime oma rühmas lastega kalu. Kaheaastaste kalad tulid välja väga lõbusad ja loovad. 





Liimisime kalad isemaalitud merre ja saime lõbusa ühistöö ning meenutuse toredast veenädalast.




Käisime vaatamas, kuidas Marika kalad akvaariumis mullitasid ja otsustasime oma kaladele ka mulle panna. Laulus olid ju ka mullid...
Lisasime ka natuke veetaimi, et kaladel toredam oleks.

Lõpuks valmis selline ühistöö:

Veenädala lõpetuseks tegime õues kasepuule lumekala :)

💖🦈🐟 Suur tänu veemaailma tegijatele! 🐟🦈💖


Veenädal

Sellel aastal (18.01-21.01.21) toimus  taas traditsiooniline veenädal. Saal oli muudetud veemaailmaks ehk jaotatud keskusteks, kus lapsed said katsetada, mängida ja uusi teadmisi omandada.

Veemaailmas tegutsesid lapsed järgmistes keskustes:

Mängude laht

Polaaralad,

Teaduste saar,

Kunstikari,

Päikeserannik.

 

Keset saali oli mängupurjekas, millega lapsed said mängult liigelda eri saarte vahel. 


Mööda maha pandud paberist jäätükikesi läksid lapsed purjekast põhjanabale, kus nad said jälgida jäätükkide sulamist, mängida pingviinide mängu, vaadata, milline vesi tekib lume sulamisest. Vaadata sai pilte Artikast ja Antarktikast, lumeloimuritest ja lumekirpudest.


Järgmisena sai sõita näiteks Teaduste saarele, kus sai teha pudelitornaadot 

ja vaadata vulkaane (sooda+äädikas), katsuda ja uurida tardunud laavat. 


Seal sai teha katseid vee pindpinevusest: katse nõela ja salvrätikuga, katse mündile veehunnikut tekitada ja katse sellest, kuidas seep tõrjub mustuse eemale. 


Teaduste saarel oli võimalik vaadata kristallide kasvamist, sooritada ujub ja upub katseid, uputada muna magedasse ja soolvette,


 uudistada taimeakvaariumit (merekivid, puusüsi ja muld+taimed ->kuidas taim toodab ise kõike kasvamiseks vajalikku, teda pole tarvis avada). 

Näha sai tükikest reostunud merd ja millist kahju reostus merele ning tema elustikule teeb. (Ühes basseinis oli tekitatud stseen, kuidas veeloomad ja kalad on võrkudesse või muudesse jäätmetesse kinni jäänud.) Läbipaistvas pudelis oli võimalik vaadata õlireostuse kihte ja katsetada, kuidas need pärast pudeli loksutamist taastekivad.



Pärast reostunud rannikut said lapsed uurida akvaariumisse tekitatud stseeni merepõhjast, kus on uppunud laevad ja aardekirstud.

Vaatamiseks olid pandud merikarbid, kala- ja loomanahad (kobras, saarmas, hüljes), kopra näritud puu.


Päikeserannikul said lapsed mängult päevitada ja kuulata veeteemalisi jutte (kasutada sai käpikkala Lopet) ning maiustada kalakujuliste küpsistega ja mõistada mõistatusi veest, lumest ja muudest ilmastikunähtustest.

 


Kunstikaril sai sel korral teha akvarelli erinevate näidiste järgi või lihtsalt vaadata, kuidas vesi värve seob.

Mängude laht on laste suur lemmik – seal said lapsed teha seebiveest mulle, püüda magnetiga kalu, mängida suures basseinis, hüpitada konni, mängida piraate jne.








Laeval sai vahepeal laulda mere laule.


Iga rühm sai saalis tegutseda pea poolteist tundi. Järgmistele rühmadele tuli jätta korras maailm.











Pokude nutiaed.