Muumide kevadmatk tammikusse

 21. aprillil plaanisime rühmaga tammikusse minna, seal kevade märke vaadata, loodust uudistada ja rühmatööd teha. Meil vedas. Ilm oli väga ilus. Parajalt soe, kuiv ja päikeseline. 

Teel tervitas meid hommikusel jalutuskäigul olev pardipere. Nad olid nii julged, et tulid lapsi üsna lähedalt vaatama. 

Vaatasime meiegi vastu. Tuletasime meelde ema- ja isalinnu erinevused ning saime ujulesti üsna lähedalt näha. Pardid läksid hommikusele suplusele ning meie astusime edasi. Tee ääres õitsesid siniliiliad, krookused, kuldtähed, paiselehed, kannikesed. Eriti palju krookuseid kasvas Pika tänava Kunderi mälestusmärgi juures.

Tammikusse jõudes märkasid lapsed kohe sinililli. 

Järgmiseks pandi tähele kõrgeid vorme, sest tammiku ääres on kohe väga sügav lohk. Erilist tähelepanu tekitas sinna sattunud värviline prügi. Kolmas tähelepanek olid jalgade alla jäävad kuivanud lehed, milles sai jalgu sahistada. 

Võrdlesime kuivanud puu ja elus puu krobelisust. 

Edasi proovisime leida kaht samasugust tammepuud. Keegi ei leidnud.

Uurisime, mis puid ja põõsaid tammikus veel kasvab ja millised erinevad puud välja näevad. Nii tüvest kui võrast. 

Otsisime rühmatööks sobiva koha.

Lapsed jagunesid meeskondadesse ja hakkasid tabelisse otsima vastuseid seal kirjas olevatele sõnadele (külm, sinine, lõhnav, hääl, ...). Moodustus 4 meeskonda. 

Siin on looduslik pall, kus sammal kallistab samblikku. 

Esimesena said rühmatöö tehtud need, kes oskasid teisi kuulata ja omavahel arutleda. Nüüd saavad nad juba niisama ringi vaadata ja uurida, mida ise soovivad.

Võtsime leiud kokku. Kõik said kenasti hakkama. 

Loodus uuritud ja grupitöö tehtud, oli tore asuda piknikku pidama ja kaasavõetud leiba ning õunu sööma ning vett jooma hakata. 

Möödudes Okaskooni ausambast selgitasin lastele, mille pärast see kurb mälestusmärk siin on. 

Tore, et tammikus on selged ja loetavad infopostid. Eelmised olid ära pleekinud.

Tee äärde jäi võimas tammepuu. Otsustasime tema laiuse üle mõõta. Üksi ei ulatunud kuidagi.

Meie poolt mõõdetud tammepuu oli 4 lapse siruulatuse laiune.

Tammiku Tõusu tänava poolne ots on puudevaesem ja sinna kerkib suur maja. 

Väikesed tarvakesed valvasid pääsu Vallimäele.

Peagi jõudsime Rakvere kõige vanemale tänavale, Pikale tänavale. Jagasin seal lastele teadmisi vabatahtlikest päästjatest ja tuletõrjemajast.

Vaatlesime Süstatiiki, tema vee sädelust ja uurisime ette vaatlikult kohta, kus Soolikaoja maa alla läheb.

Teel tagasi imetlesime kunstniku maja.

Oli tore hommikupoolik.